ÜHISTU PÕHIKIRI

PÕHIKIRI

1. Ühistu nimi, asukoht ja eesmärk

1.1. Korteriühistu ametlik nimi on Korteriühistu “SUITSUPÄÄSUKE”(edaspidi “ühistu”).

1.2. Ühistu asukoht on TALLINN MANEEZI-7

1.3. Ühistu on korteriomanike mittetulundusühistu. Tema tegevuse eesmärgiks on MANEEZI-7 asuva elamu (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele teenuste osutamine.

1.4. Ühistu majandusaasta on kalendriaasta.

  2.Ühistu liikmeks vastuvõtmise ning ühistust väljaarvamise tingimused ja kord

2.1. Ühistu liikmeskond on piiratud Maneezi – 7 elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest, kõik Maneezi – 7 elamu korteriomanikud. Kui korteriomand on registreeritud ühise omandina, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse kohus.

2.2. Ühistu liikme poolt pärast korteriomandina võõrandamist loetakse uus korteriomanik korteri endise omaniku asemel korteriühistu liikmeks, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates omandiõiguse ülemineku päevast. Ühistu liikme surma korral loetakse liikmeks astumise päevaks pärandi avanemise päev. Eelmise korteriomaniku ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule – ühistu liikmele.

2.3. Ühistust väljaastumise päevaks loetakse korteri omandiõiguse ülemineku päev. Liikmeksoleku lõppemisega lõpevad isikul ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused. Liikmeksolek ühistus loetakse lõppenuks isiku surma või surnukskuulutamise korral (füüsiline isik) või tegevuse lõppemisel (juriidiline isik).

 3. Ühistu liikmete õigused ja kohustused

3.1. Ühistu liikmel on õigus:

3.1.1. võõrandada ja pärandada tema omandis olev korter (korteriomand) koos korteri suurusele vastava osamaksu ja õiguste ning kohustustega;

3.1.2. hääleõigusega osa võtta ühistu üldkoosolekutest isiklikult või esindaja kaudu. Esindajal peab olema kirjalik volitus (volikiri);

3.1.3. valida ja olla valitud ühistu juhatusse ja revisjonikomisjoni;

3.1.4. saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsustuste kohta;

3.1.5. esitada juhatusele kirjalikke avaldusi, kaebusi ja järelepärimisi seoses ühistu tegevusega;

3.1.6. algatada ühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist käesolevas põhikirjas sätestatud korras;

3.1.7. nõuda teistelt korteriomanikelt, nende perekonnaliikmetelt ning teistelt majas alaliselt või ajutiselt elavatelt isikutelt elamu valdamist ja käsutamist vastavuses kõigi korteriomanike huvidega;

3.1.8. nõuda, et teine ühistu liige võõrandaks oma korteri(omandi), kui see teine ühistu liige või tema korteris elav isik on korduvalt rikkunud ühistu või teiste ühistu liikmete või nende korterites elavate isikute suhtes oma kohustusi ja ühistu liikmed ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks.

3.1.9. kasutada teisi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid õigusi.

3.2. Ühistu liige on kohustatud:

3.2.1. täitma käesolevat põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi;

3.2.2. kinni pidama üldkoosoleku poolt kehtestatud kodukorrast ning nõudma selle korra täitmist oma perekonnaliikmetelt ning teistelt oma korteris alaliselt või ajutiselt elavatelt isikutelt;

3.2.3. pidama majas ja maja ümbruses puhtust ja korda, täitma elamus ja selle juurde kuuluval maatükil ning abihoonetes üldkoosoleku poolt kinnitatud kodukorda ja riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud avaliku korra, heakorra-, sanitaar-, koduloomade pidamise ja tuleohutuseeskirju;

3.2.4. tasuma regulaarselt, igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas;

3.2.5. tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, küte, kanalisatsioon, elekter) eest makseid teenuste tarnijatele. Kui ühistu üldkoosolek otsustab lepingu sõlmimise teenuse tarnijaga, siis ühistu liige on kohustatud tasuma igakuiselt viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, küte, kanalisatsioon, elekter) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras.

Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse:

3.2.5.1. vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi(te) näidu(näitude) järgi, millele võivad lisanduda maja sisesed kaod;

3.2.5.2. kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest;

3.2.5.3. elektrienergia eest tasu arvestamisel  elektriarvesti näidust otse teenus pakkujale;

3.2.5.4. elektrienergia, soojusenergia või vee omavolilise tarbimise avastamisel üldkoosoleku poolt kinnitatud omavoliliselt tarbitud elektrienergia, soojusenergia või vee koguse ja maksumuse määramise korrast ;

3.2.5.5. ühiste televisioonivastuvõtu seadmete kasutamise eest teenust osutatava firma poolt esitatud arvetest, arvestades korteri TV kaabli ühendatust ühiste seadmetega;

3.2.6. käesolevas põhikirjas toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest;

3.2.7. ilma juhatuse kirjaliku loata mitte ümber ehitama korteri või abihoonete kütte-,  elektri-, veevarustus-, kanalisatsiooni- ega televisiooni vastuvõtusüsteemi;

3.2.8. lubama siseneda oma korteritesse juhatuse liikmel, vajaduse korral koos vastava spetsialistiga, ühistu poolt hooldamisele kuuluvate torustike, seadmete ja mõõturite tehnilise seisukorra ning plommide kontrollimiseks;

 4. Ühistu vara ja majandustegevus

4.1. Ühistu vara tekib ühistu liikmete  osa- ja muudest maksetest, laenudest, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist ning muudest seadusega lubatud laekumistest.

4.2. Ühistu vara jaguneb osakapitaliks ja sihtkapitaliks.

4.2.1. Osakapital, mis moodustub ühistu liikmete osamaksudest, ei või olla väiksem ühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu oodatavatest kuludest. Ühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega.

4.2.2. Ühistu sihtkapital moodustub ühistu liikmete sihtotstarbelistest maksetest elamu remondi ja parendamise kulude katmiseks,  majandusabist (toetusest) ja ühistu tuludest (pangaintressid, viivised, üüri- ja renditasud jm). Sihtkapital kajastatakse ühistu bilansis omakapitali reservina (elamu majandamise sihtkapital). Sihtkapitali tehtavate eraldiste määr kinnitatakse ühistu üldkoosoleku poolt.

4.3 Ühistu peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust vastavalt kehtivale seadusandlusele.

4.4. Ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad seaduses sätestatud korras ühistu revisjonikomisjon ja teised kontrollorganid.

4.5. Korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab:

4.5.1. korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;

4.5.2. korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel;

4.5.3. andmeid korteriühistus tarbitud kütte, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.

 5. Ühistu tegevuse juhtimine

5.1. Ühistu juhtorganiteks on üldkoosolek ja juhatus.

Ühistu üldkoosolek

5.2. Ühistu liikmete üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Ühistu juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas.

5.3. Ühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande, bilansi ja majandusaasta revisjoniaruandega.

5.4. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku hiljemalt 15 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 ühistu liikmetest, juhatuse või revisjonikomisjoni liige (liikmed).

5.5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku 15 päeva jooksul on 1/10 ühistu liikmetest, juhatuse või revisjonikomisjoni liikmetel õigus omal initsiatiivil üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega.

5.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest.

5.7. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul. Korduskoosolekust peab ette teavitama vähemalt 7 päeva. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust.

5.8. Üldkoosolekul annab iga korteriomanik (mitte korteriomand) ühe hääle. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja Ühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses Ühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle Ühistu liikme hääli ei arvestata.

Liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga tehingu tegemist või temale nõude esitamist.

5.9. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega.

5.9.1. Põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema rohkem kui pool Ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust.

5.9.2. Laenu võtmise otsuse poolt peab olema >90%  ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust.

5.9.3. Ühistu tegevuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest.

5.10. Küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul, kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed

5.11. Üldkoosolekul esindatud korteriühistu liikmete kohta koostatakse nimekiri. Koosolekul viibimist või ühistu liikme esindamist volikirja alusel kinnitatakse allkirjaga. Ühistu liikme esindamiseks esitatud volikirja originaal lisatakse nimekirjale. Esindajal võib olla ainult 1 (üks) kirjalik volikiri.

5.12. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

5.13. Üldkoosoleku otsusega võrdsustatakse liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Üldkoosoleku otsuse võib teha kirjaliku hääletamise teel juhatuse,  revisjonikomisjoni liikme(te) või vähemalt 1/10 ühistu liikmete ühisel algatusel.

5.14. Üldkoosoleku otsused jõustuvad alates nende vastuvõtmisest üldkoosolekul või juhatuse otsuse tegemisest häälte lugemise kohta, kui otsus tehakse kirjaliku hääletamise teel, välja arvatud juhul kui otsuses endas ei sätestata konkreetsel juhul teist jõustumise tähtpäeva.

5.15. Vastuvõetud otsus peab olema kättesaadav kõikidele ühistu liikmetele. Üldkoosoleku otsus avalikustatakse teadete tahvlil ja kodulehel.  

Juhatus

5.16. Ühistu ühe kuni viie liikmeline juhatus on ühistu tegevuse juhtorgan üldkoosolekute vahelisel ajal. Juhatus valitakse üldkoosoleku poolt ametisse kolmeks  aastaks. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmetest vähemalt pooled peavad olema KÜ liikmed.

5.17. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe, kelle volitused algavad valimise päevast. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda üks juhatuse liikmetest juhatuse otsusel.

5.18. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aasta jooksul. Kõik juhatuse otsustused võetakse vastu juhatuse liikmete arvu häälteenamusega ning kõik eriarvamused protokollitakse. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed.

5.19. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ühistu poolt.

5.20. Juhatuse otsusega või ettekirjutusega võrdsustatakse juhatuse poolt kirjaliku hääletamise teel, häälteenamusega juhatuse liikmete arvust, langetatud otsus või tehtud ettekirjutus, mille tegemist on taotlenud juhatuse või revisjonikomisjoni liige.

5.21. Juhatuse otsused ja ettekirjutused jõustuvad kümnendal päeval, arvates päevast, millal nad olid avalikkusele teatavaks tehtud.

5.22. Juhatuse poolt vastu võetud üldkohustuslikud otsused tehakse teatavaks nende väljapanekuga  teadete tahvlil ja kodulehel.

5.23. Juhatuse liikmed võivad olla ühistuga lepingulistes suhetes, milleks peab volituse andma üldkoosolek.

5.24. Juhatusel on õigus ilma üldkoosoleku kokkukutsumiseta sõlmida tehinguid summas, mis ei ületa 3 000 EUR.

 6. ÜHISTU TEGEVUSE JÄRELEVALVE

6.1. Ühistu kontrollorgan on kuni kolmeliikmeline revisjonikomisjon, revident või üldkoosoleku poolt määratud audiitor, kes valitakse üldkoosoleku poolt juhatuse volituste ajaks. Revisjonikomisjoni liikmeks või revidendiks ei või olla ühistu juhatuse liige, raamatupidaja, nende sugulased, samuti ühistus lepingulisel tööl olev isik

 7. Ühistu tegevuse lõpetamine

7.1. Ühistu tegevuse lõpetamine toimub seadusandlusega sätestatud korras.

7.2. Ühistu tegevuse lõpetamisel, jagatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, järele jäänud ühistu vara liikmete vahel, võrdeliselt nende osamaksu suurusega.

7.3. Ühistu lõppemisel kustutatakse ühistu registrist enda avalduse põhjal või kohtuotsuse alusel.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s